Image
Geraldo
Matt Painter

Voo MAF permite funsionáriu sira husi Maluk Timor atu halo viajen ho efisiénsia ba fatin sira hanesan Suai, iha kosta súdoeste Timor-Leste. Apoiu husi Maluk Timor asegura katak ema husi komunidade izoladu sira bele simu tratamentu ba tuberkuloze - ema hanesan Geraldo Amaral.

Istoria husi Lobitos Alves

Geraldo Amaral, agrikultór ida ho idade 39 husi Suku Debus iha Suai, Munisipiu Covalima, sofre moras tuberkuloze husi 2023.

Iha ninia toos nia kuda hudi, fore-rai, aifarina, foremungu no batar, maibé nia kondisaun hapara  nia atu la bele halo serbisu. Sr. Amaral esplika oinsá nia sente kuandu nia saúde sai grave tebes.

"Hau ta'uk tanba ha'u nia kondisaun fíziku mudansa maka'as. Tuir mai ha'u deside atu ba iha Ospital Referal Suai hodi halo teste fíziku," dehan Sr Amaral.

"Hafoin ha'u halo tiha ona teste, ha'u hetan diagnóstiku kona-ba tuberkuloze no presiza halo tratamentu regular."

Image
Geraldo
Matt Painter
Geraldo Amaral, toos-nain ida ho idade 39 husi Suku Debus iha Suai.

Sr Amaral esplika katak nia sei lakon nia moris se nia la hetan ajuda husi servisu saúde tuberkuloze nian.

"Enfermeiru sira iha sentru saúde nian hala'o knaar importante  salva ha'u nia moris. Karik la iha sira nia apoiu, ha'u sei la moris.

La iha enfermeiru sira nia apoiu, ha'u sei la moris.
Geraldo Amaral.

"Agora ha'u kontente tebes tanba ha'u sai di'ak ona no ha'u fila fali ba serbisu iha toos."

Peterson dé Lima, enfermeiru ida ne'ebé servisu iha programa tuberkuloze iha sentru saúde Suai, esplika oinsá nia observa nia pasiente nia kondisaun durante tratamentu.

Image
Peterson
Matt Painter
Peterson dé Lima, enfermeiru ida ne'ebé servisu iha programa tuberkuloze iha sentru saúde Suai.

"Nia iha situasaun ne'ebé susar no la konsege halo buat ida, maibé depois fulan neen nia laran, nia hetan tratamentu beibeik, nia sente di'ak. Ha'u kontente tebes no kontinua enkoraja nia," dehan Sr. Lima.

Domingos Mesquita, nu'udar pesoál saúde ida husi Maluk Timor, esplika oinsá nia ekipa suporta Ministeriu Saude iha Timor-Leste hodi kombate kazu tuberkuloze iha Suai.

"Ospital Referal Suai luta hela atu identifika pasiente sira ho sintoma tuberkuloze molok Maluk Timor harii nia misaun iha Suai," dehan Sr. Mesquita.
 

"Maluk Timor suporta ospitál referál Suai hodi asegura katak pasiente sira ne'ebé hatudu sintoma tuberkuloze simu kuidadu no tratamentu ne'ebé apropriadu."

Image
Domingos Mesquita
Matt Painter
Domingos Mesquita, profesional saúde ida husi Maluk Timor.

Maluk Timor mak organizasaun ida ne'ebé servisu liu husi parseria oin-oin hodi prevene no trata ema Timor-oan sira ne'ebé hasoru dezafiu boot, hasoru ameasa saúde publika no alvu lakuna sira husi forsa servisu saúde ne'ebé importante.

"Normálmente, se ita halo viajen hosi Dili ho bis ka transporte públiku, ida ne'e bele lori oras 6. Maibé ho MAF, ho durasaun menus husi oras ida.

"Ami nia kolaborasaun ho MAF ajuda duni ami atu fasilita ami nia ekipa nia viajen husi kapitál Dili, hodi bele to'o iha Suai iha tempu badak nia laran, hodi fó treinamentu ka akompaña atividade sira," dehan Sr. Mesquita.

"Iha tempu ne'ebá, susar ba ami bainhira la iha MAF, tanba ami presiza gasta tempu barak liu ba halo viajen. Maibé ho MAF, ami bele halo viajen ho efisiénsia no halo ami nia atividade sira."

Image
Yohanes
Lobitos Alves
Yohanes da Silva, Ofisial Dezenvolvimentu Parseria MAF.

Yohanes da Silva, Ofisial Dezenvolvimentu Parseria MAF, esplika oinsá mak MAF halo mudansa atu hadi'a konetividade transporte.

"Hau sente hanesan bénsaun ida hodi sai parte iha ekipa ida ne'e no hatene katak ha'u-nia knaar mak atu habelar ami nia organizasaun nia misaun ba povu Timor-Leste no liga ho ONG lokál no internasionál sira no instituisaun governu sira atu hala'o sira-nia atividade iha distritu sira," dehan Sr. da Silva.

"Transportasaun konetividade sei sai dezafiu boot ba ami, liu-liu ba instituisaun sira iha setór dezenvolvimentu nian, maibé ami-nia ekipa halo servisu  dedikadu hodi  apoiu no asegura katak sira iha viajen ne'ebé konfiavel no seguru ho ami-nia servisu."